2. nädala ülesanne

Ülesanne 2. Kahe kaasõppuri ja enda essee võrdlusanalüüs.

Valisin võrdlusanalüüsiks Tiina ja Ülle esseed. 

Tiina käsitleb oma essees haridustehnoloogiat kui valdkondadeks jagunevat kuid samaaegselt üht peamist eesmärki (info edastamine, õppijate ja õpetajatevaheline suhtlus jne) täitvat süsteemi. Ta toob välja, et see süsteem ei ole mõeldud asendamaks klassikalist õppeprotsessi. Süsteem loob võimaluse mõningaid õppimise osi ökonoomsemaks muuta. 
Nõustun Tiina poolt väljatooduga, et haridustehnoloogia on tugevalt seotud infotehnoloogia arenguga ning igasuguste n-ö IKT-vahenditega. Samuti puutub haridustehnoloog tihti kokku õppematerjalide sisutootmist ja -avaldamist puudutavate seadustega. 
Oma essees kirjeldab Tiina ka reaaset koolisituatsiooni, kus tema hetkel asub. Oleme mõlemad suhteliselt sarnases olukorras, sest kasutan minagi oma töös igapäevaselt eKooli ja Moodle'it.  
Essee lõpus tõdeb Tiina, et haridustehnoloogi pole vajamitte ainult haridusasutustele vaid ka teistesse valdkondadesse (nt ettevõtete ja riigiaparaadi töötajate täienduskoolitused). 

Ülle toob oma töös välja, et IKT-vahendid meeldivad õpilastele ning nende kasutamine rikastab õppetundi. Ta näeb haridustehnoloogis õpetajate juhendajat, innustajat, abistajat, nõustajat. Abi võib olla suunatud ka õpilastele. Ülle nimetab, et haridustehnoloogi töö efetiivistamiseks on vajalik infojuhi olemasolu ja tugi, millega ma nõustun. Ülle nimetab haridustehnoloogi metoodikuks ja õpetajaks, kes viib läbi ka õppetööd. Minul on see osa haridustehnoloogi tööst välja jäänud. Samuti näeb Ülle ühe haridustehnoloogi tööna projektide kirjutamist, et oleks võimalik kooli uusi IKT-vahendeid soetada. Mina leian, et projekte võiks haridustehnoloog kirjutada ka muuks, nt e-õppematerjalide tootmise rahastamiseks, e-õppe läbiviimise tasustamiseks. E-õppe läbiviimise tasustamine on ikka olnud kõneall olev punkt, millele ühest vatust pole. Ülle sõnul kaardistab haridustehnoloog koostöös kooli direktori (rahalised võimalused) ja õpetajatega (praktilised vajadused) haridustehnoloogilised arenguvajadused, uurib e-õppekeskkondi ja õpihaldussüsteeme, digitaalseid õppematerjale ning nende loomist õppekavadest lähtuvalt. 

Mina eelkõige süvenesin oma essees haridustehnoloogile ja tema tegevustele koolis; samuti haridustehnoloogia olemusse, mille põhjal sain teha järeldusi haridustehnoloogi ja -tehnoloogia vajaduslikkuse kohta tänases Eestis. 

Hetkel oleme punktis, kus on harjutud mõttega, et eksisteerivad e-õpe ja õpiobjektid, koolides töötavad haridustehnoloogid ja viiakse läbi haridustehnoloogilisi uuringuid. 
Aga mis saab edasi? Kuhu on veel liikuda? 
Toon siinkohal välja mõtted Kalle Toomi ettekandest 26. septembril toimunud BeSt ja VANKeR projektide lõpuseminarilt: 
Edasised eesmärgid: 
* koolis õpetatakse õpilast, mitte ainet;
* tähtis on õpilase areng, mitte tunni või aine äraandmine; 
* oluline on, et õpe toimub, mitte see, kas õpe toimub klassis, metsas või virtuaalruumis; 
* oluline on KUIDAS õpetatakse, mitte ainult MIDA õpetatakse (sest kui "kuidas" ei ole vastuvõetav õppijale, siis "mida" ei jõua kohale); 
* õpetajat tasustatakse kogu tema töö eest, mitte ainult klassi ees seistud tundide eest".
Oma ettekande lõpus viskas ta õhku unistuse: 

"Mis oleks kui...

... kui meil oleks kutsekool, kus õpe oleks muudetud IKT abil köitvaks ja arendavaks nii õpetajale kui õpilase jaoks?"

Unistame siis! sest need viivad edasi. :)